EELK P§ltsamaa Niguliste kogudus
AVALEHT > Ajalugu

Ajalugu

EELK P´┐Żltsamaa kogudus

17. sajandi alguse Poola-Rootsi s├Áda h├Ąvitas keskaegse P├Áltsamaa P├╝ha Nikolause kiriku. ´┐Żks kirikuasemelt leitud v´┐Żlvikonsool lamereljeefse mehe- ja naisen´┐Żoga sarnaneb v´┐Żga T´┐Żri kiriku samalaadse raiddetailiga, mist´┐Żttu on arhitektuurilooliselt t´┐Żen´┐Żone, et ka P´┐Żltsamaale kerkis esimene kivikirik 13. ja14. sajandi vahetusel ning oli ehituslaadilt oma J´┐Żrvamaa naabritega sarnane. Kiriku asupaik oli P´┐Żltsamaa j´┐Że vasakul kaldal. Kui P´┐Żltsamaa uus lossih´┐Żrra Hermann von Wrangel 1630. aastatel keskaegset linnust moodsaks aadlipaleeks ´┐Żmber asus ehitama, kavandati sinnasamasse ka uus kihelkonnakirik. Kiriku ehitamine s´┐Żjalise otstarbe kaotanud linnuse eesv´┐Żrava m´┐Ż´┐Żridele oli praktilisest meelest kantud otsus, mille nimel loobuti ka hoone kanoonilisest ida-l´┐Ż´┐Żnesuunalisest orienteeritusest. Kuid kohavalik ei toonud p´┐Żhakojale kaasa ´┐Żnnistust. Aastatel 1632 - 1633 valmisehitatud kiriku, millesse altar ja kantsel olid tellitud Tallinna t´┐Żhtsaimalt nikerdusmeistrilt Tobias Heintzelt, purustasid seitsek´┐Żmmend aastat hiljem P´┐Żhjas´┐Żjas (12. septembril 1703) venelased.

J´┐Żrgnevalt ehitati kirik uuesti ´┐Żles, kuid suuremana. 16.sajandi alguse ´┐Żmmargune suurt´┐Żkitorn, mis algkirikus oli teeninud k´┐Ż´┐Żrkambrina, sai ´┐Żmberehituse k´┐Żigus muudetud kooriruumiks ning on seda t´┐Żnap´┐Żevani, mist´┐Żttu P´┐Żltsamaal asubki Eestimaa kirikutest k´┐Żige omap´┐Żrasem kuppellae ja s´┐Ż´┐Żrja p´┐Żhiplaaniga koor.

Vahepeal pseudogooti sisustuse saanud, aga ´┐Żldjoontes oma 18. sajandi kuju s´┐Żilitanud P´┐Żltsamaa Niguliste p´┐Żletasid taas vene relvad varemeteks suure s´┐Żja esimesel kuul, 14. juulil 1941. Ehkki kiriku taastamiskava hakkas idanema juba samal s´┐Żgisel, ´┐Żnnestus kavatsetu teoks teha alles peale 1945. aastat. P´┐Żltsamaa kirikuvaremete 1947-1950 ´┐Żlesehitamise-epop´┐Ża on s´┐Żdamesooja p´┐Żhjalikkusega, nii s´┐Żnas kui ka pildis, dokumenteerinud koguduse ´┐Żpetaja Herbert Kuurme. Taastamist´┐Ż´┐Żd toimusid arhitekt Ott Puuraidi projekti ja otsese juhendamise alusel; altariruumi raudbetoonkupli kavandas Heinrich Laul. Tartu ´┐Żlikooli kirikust sai ´┐Żlesehitatav p´┐Żhakoda p´┐Żhiosa oma uuest sisustusest: altariseina, kantsli, pingid, lael´┐Żhtrid - see oli Jumala tahtmine, et P´┐Żltsamaal kasutuselev´┐Żtmisega v´┐Żis p´┐Ż´┐Żstetud saada selle, 1947. aastal likvideeritud jumalakoja kunstivara. Peapiiskop Jaan Kiivit sen. p´┐Żhitses P´┐Żltsamaa kiriku 9. novembril 1952, aga alles1969 j´┐Żuti valmis ka barokse kiivriga torni ennistamisega, ning vaskne tornikukk 1751. aastast v´┐Żis taas tornitippu vahipostile asuda.

K´┐Żll tumedav´┐Żitu toonides, aga puidusoe on P´┐Żltsamaa ´┐Żhel´┐Ż´┐Żvilise, kuid t´┐Żnu k´┐Żlgr´┐Żdudele siiski hulka kirikulisi mahutava kiriku interj´┐Ż´┐Żr. Altarisein, mille k´┐Żlgedel Moosese ja apostel Pauluse nikerdkujud on kavandatud Riia arhitekti Matthias von Holsti poolt 1868. Erandlikult on siin p´┐Ż´┐Żrdraamis kaks altarimaali: Woldemar Friedrich Kr´┐Żgeri "´┐Żlest´┐Żusmine" ("Naised haual") 1860. aastast (Fra Angelico fresko j´┐Żrgi) ja Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi "Kristus ristil" (1894). Ka kantsli p´┐Żhikuju on aastast1868, 1872 lisati Kristuse ja evangelistide skulptuurid. Erip´┐Żrane on kantslijala kujundus, mille ´┐Żlaosa ringina ´┐Żmbritsevad nikerdatud s´┐Żmbolid: Jumala silm, palmioksad, ankur, karikas ja rist, oblaadivaagen, v´┐Żti. Saueri firma orel 1900. aastast on algselt olnud ehitatud Viljandi Jaani kirikusse, kust ta, samuti kiriku sulgemise j´┐Żrel, P´┐Żltsamaale toodi ja siin 1953 ´┐Żles seati.1956. aastast kaunistavad oreliprospekti kunstnik Rudolf Sepa kavandatud ja Fritz Miti nikerdatud Joosepi ja Maarja reljeef kujutised. Jumalas´┐Żna apostel Pauluse 1. kirjast korintlastele: "Ent n´┐Ż´┐Żd j´┐Ż´┐Żb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus", ei k´┐Żnele seisjale P´┐Żltsamaa kiriku altari ees ´┐Żksnes vaibasse kootud s´┐Żmbolite kaudu (ka kirikutekstiilide kavandajaks oli Rudolf Sepp), vaid kogu P´┐Żltsamaa kiriku taastamislugu neil, n´┐Ż´┐Żd juba poole sajandi tagustel kirikuvaenulikel aastatel, on tunnistus usust, lootusest ja armastusest, mis rajaneb koguduse vastuarmastusel Kristuse armastusele.



T´┐Żkkikene P´┐Żltsamoa kirikust

Vanal aal on P´┐Żltsamua kirik selle koha pial old, kus paergu uue P´┐Żltsamua m´┐Żis m´┐Żisa rohu aeed. Selle kiriku rusud ja varemed on paergu veel selgesti tunda. ´┐Żks kord vanal' aal, suisel' p´┐Żha p´┐Ż´┐Żval old rahvas k´┐Żik kirikus jutlust kuulamas ega ole tiand keegi t´┐Żhele panna, kui korraga hulk s´┐Żia mehi on metsest ratsa obustega v´┐Żlla tuld ja kiriku ´┐Żmber piirand. M´┐Żni arv inime, kis ´┐Żues old j´┐Żst kiriku juures kohe, need on ´┐Żra piasend. Aga teised k´┐Żik, kis kirikus on old, need ei ole ´┐Żnam eluga ´┐Żra piasend. S´┐Żia mehed pand kiriku uksed inimeste eest k´┐Żbasti kinni ja s´┐Żia meeste pialik last kiriku aluste alla p´┐Żssi rohtu panna, ja last kiriku k´┐Żige inimestega puruks. M´┐Żned kiriku torni t´┐Żkkid kukkund veel Viruvere ja Roasna k´┐Żla alla rabasse, kus neid m´┐Żiri t´┐Żkka paergu veel n´┐Żha olema. Inimeste surnu kehasid ja liikme t´┐Żkka on k´┐Żik P´┐Żltsamua v´┐Żli t´┐Żis old. Keegi p´┐Żle tohtind neid koristama ega maha matma minna. Koerad, hundid, koarnad, harakad ja varesed, need olid matjad ja koristajad. Nii hirmsasti on vana P´┐Żltsamua kirik ´┐Żra ´┐Ż´┐Żvitud vanal aal.

Eesti Kirjandusmuuseum. H II 67, 49/50 (1819) < Koeru khk., Vaali - Anton Schultz (1893)



EELK P´┐Żltsamaa Niguliste kogudus - Vitraa´┐Żid
Powered by Jumal